3. Inuit isertitaat

Kapitalimi uani inuit isertitaanut paasissutissat takuneqarsinnaapput. Immikkoortut arfinilinngorlugit agguarneqarpoq, tassani inuit  isertitaasa assigiinngissusii erseqqissarneqarput, najugaqarfinni aammalu inuttut qanoq inissisimaneq tunngavigalugit saqqummiunneqarlutik.

 

Inuit  isertitaat tamakkiisumik akileraartartut isertitaat tunngavigalugit suliaapput, taakku nalunaarsuiffimmi inuit isertitaanut ilanngunneqarsimapput, ukiullu naanerani 15-inik ukioqalereersimasuullutik. Taassuma saniatigut Naatsorsueqqissaartarfiup inunnik nalunaarsuiffiani ukiup aallartinnerani aamma ukiup naanerani nalunaarsimasuusariaqarpoq.

 

3.1 2020-mi inuit isertitaat

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat aallartillugit isertitat pillugit, ukiumi pineqartumi inuit isertitaanut tunngasunik assigiinngitsunik saqqummiussisoqarpoq.

 

Isertitat pillugit nalunaarsuiffimmut inuit 49.202-t isertitaat 2020-mi nalunaarutigineqarsimapput. Taakkunannga 42.562-it piumasaqaataasut angusimavaat. Taakku isertitaat tunngavialugit 2020-mi inuit isertitaat suliarineqarput.

 

Inuussutissarsiutinit isertitat

Inuussutissarsiutinit isertitat tassaapput, sulisut akissarsiaat, namminersortut suliffeqarfiutiminnit sinneqartoorutaat aamma siunnersortinut akissarsiarititaasut, nunaniillu allanit isertitat il.il. Meerartaarnermi ullormusiat, angalanermi ullormusiat (diæt) aamma sulilluni tunissutisiat taakkununnga isertitanut ilaapput, akissarsiat, sulilluni tunissutisiat il.il. Inuussutissarsiutinit isertitat akileraannginnermi isertitaapput.

 

Takussutissiaq 3.1 2020-mi inuussutissarsiutinit isertitat

Inuit isertitaat tunngavigalugit

Isertitat annertussusaat

Inuit isertitaasa agguaqati-giissinnerat

Inuit isertitaat tunngavigalugit agguaquti-giissinnerat

 

Amerlassusaat

1.000 kr.

Kronit

Inuussutissarsiummit isertitat katillugit................  

35.961

9.980.598

234.496

277.540

Akissarsiat, sulilluni tunissutisiat il.il.  ....................

34.404

9.073.351

213.180

263.730

Suliffeqarfiit sinneqartoorutaat

3.662

834.255

19.601

227.814

Nunanit allanit isertitat ......

507

9.608

226

18.951

Akissarsiarititat aamma B-isertitat allat  ...................

3.378

63.384

1.489

18.764

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Takussutissiami 3.1-imi takuneqarsinnaavoq 2020-mi inuit 35.961-it inuussutissarsiummit isertitaqarsimasut. Isertitat katillugit 10 mia. kr.-iusimapput. 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit 42.562-it 234.496 kr.-inik inuussutissarsiutinit isertitaqarsimapput inuillu 35.961-t agguaqatigiissillugu 277.540 kr.-inik inuussutissarsiutinit isertitaqarsimallutik.

 

Inuussutissarsiutinit isertitat annertussusaat ukioqqortussusermit aamma suiaassusermit sunnerneqartarput. Nalinginnaasumik angutit inuussutissarsiutinit isertitaat annertunerusarput arnanut sanilliullugit aamma sulisinnaasut akornanni inuussutissarsiummit isertitat annertunerusarput.

 

Titartagaq 3.1. 2020-mi inuussutissarsiummit isertitat ukioqqortussutsinut aamma suiaassutsinut immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut utoqqalinersiaqalernissamut pinngitsoorani akiliisussaatitaanermut aamma ATP-mut akilikkat akissarsianut ilanngunneqanngillat. Utoqqalinersiaqalernissamut akilerneqartussat aatsaat isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut ilanngunneqartarput utoqqalinersiaqalersimagaanni. Nammineerlunili utoqqalinersianut akilikkat ilanngunneqarput ukiumi akiliiffigineqartumi inuussutissarsiummit isertitatut naatsorsuunneqarlutik. Suliffeqarfiit namminersortut naatsorsuutaasa inerneri ukiumi pineqartumut naatsorsuutinut ilanngunneqartarput.

 

Isertitat ikiorsiissutit

Pisortanit ikiorsiissutit isertitat tassaapput utoqqalinersiat, siusinaarluni soraarnerussutisiat, suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit assigiinngitsut, pisortanit ikiorsiissutit, ilinniagaqarnermusiat, ineqarnermut tapiissutit aamma meeqqanut tapiissutit. Malugiuk ikiorsiissutit ilaat akileraarutaasussaanngimmata. Akileraarutaasussaanngitsut ilaatigut ukuupput utoqqalinersianut, siusinaarluni soraarnerussutisianut ilinnigaqarnermusianullu tapiissutit assigiinngitsut.

 

Takussutissiaq 3.2 2020-mi pisortanit ikiorsiissutit

Inuit isertitaat tunngavigalugit

Isertitat annertussusaat

Inuit isertitaasa agguaqati-giissinnerat

Inuit isertitaat tunngavigalugit agguaquti-giissinnerat

 

Amerlassusaat

1.000 kr.

Kronit

Pisortat ikiorsiissutaat katillugit ................  

19.473

1.046.365

24.584

53.734

Suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit, pisortanit ikiorsiissutit il.il...........

6.110

102.622

2.411

16.796

Suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit..............

2.387

29.973

704

12.557

Pisortanit ikiorsiissutit.......

4.390

72.648

1.707

16.549

Ikiorsiissutit allat.........

11.994

267.627

6.288

22.313

Ilinniagaqarnersiutit........

4.808

144.432

3.393

30.040

Ineqarnermut tapit.........

4.946

85.179

2.001

17.222

Meeqqanut tapit..........

5.316

38.017

893

7.151

Pisortanit soraarnerussutisiat

6.547

676.117

15.885

103.271

Pisortanit utoqqalinersiat....

4.142

431.761

10.144

104.240

Pisortanit siusinaartumik soraarnerussutisiat........

2.753

244.356

5.741

88.760

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Takussutissiami 3.2-mi takuneqarsinnaavoq 2020-mi inuit 19.473-it ikiorsiissutinik isertitaqarsimasut. Pisortat ikiorsiissutaat 1,0 mia. kr.-inik naleqarsimapput. 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit 42.562-it 24.584 kr.-inik ikiorsiissutinik pisimapput, aamma inuit 19.473-it agguaqatigiissillugu 53.734 kr.-inik pisimallutik.  

 

Aningaasat ikiorsiissutit eqqarsaatigalugit pisortanit soraarnerussutisiat annertunerpaajusimapput 65 pct.-iullutik. Ikiorsiissutit ass. ilinniagaqarnermusiat, ineqarnermut tapiissutit aamma meeqqanut tapiissutit 26 pct.-iusimapput, suliffeqanngikkallarnermut ikiorsiissutit aamma pisortanit ikiorsiissutit allat 10 pct.-iusimasut.

 

Ikiorsiissutinut assigiinngitsunut ukioqqortussuseq apeqqutaasarpoq aamma ikiorsiissutit annertussusaanut, tassunga tunngasoq titartagaq 3.2 takuuk. Inuusuttuaqqat 15-19-it akornanni ukiullit akornanni ikiorsiissutit allat saniatigut ilinniagaqarnersiutinik ikiorsiisarneq annertunersaavoq. Sulisinnaasut akornanni 20-64-illu ukiulinni suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit annertunerpaajupput, taakkulu saniatigut ineqarnermut tapit 40-44-illu akornanni ukiulinni annertunerulluni. Pisortanit soraarnerussutisiat ukioqqortusiartorneq malillugu annertusiartorput, 50-54-illu akornanni ukiulinnit aallartereertarluni.

 

Titartagaq 3.2 2020-mi pisortanit ikiorsiissutit ukioqqortussutsinut immikkoortillugit

Najoqqutaq:  https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Ikiorsiissutit annertussusigisartagaat eqqarsaatigalugit ilaqutariit qanoq isikkoqarneri qiviassallugit naleqquppoq. Pisortanit ikiorsiissutigineqartartut annertussusigisartagaanut uku pingaartuupput; siullertut, inuk kisimiittuunersoq imaluunniit aapparisamik najugaqateqarnersoq, aappaatut ilaqutariit akornanni meeraqarnersoq, meeraqaraanni meeqqanut tapisianik allanillu pisoqarsinnaasarmat.

 

Pigisanit nalilinnit isertitat

Pigisanit nalilinnit isertitat tassaapput inuup imaluunniit ilaqutariit pigisaanit nalilinnit iluanaarutit. Pigisanit nalilinnit isertitanut ilaapput aktianit pappialanillu pigisanit nalilinnit allanit iluanaarutit aamma annaasaqaatit.

 

Pigisanit nalilinnit isertitat tamarmiusut tassaapput ernianit isertitat aamma pigisanit nalilinnit ass. aktianit assigisaannillu isertitat annaasaqaatillu. Ukiuni kingullerni ernianit isertitat ikilisimapput erniat annikillineri pisuullutik.

 

Takussutissiaq 3.3 2020-mi pigisanit nalilinnit isertitat tamarmiusut

Inuit isertitaat tunngavigalugit

Isertitat annertussusaat

Inuit isertitaasa agguaqati-giissinnerat

Inuit isertitaat tunngavigalugit agguaquti-giissinnerat

 

Amerlassusaat

1.000 kr.

Kronit

Pigisanit isertitat, tamarmiusut  

1.773

6.848

161

3.863

Ernianit isertitat  ..........

1.591

479

11

301

Pigisanit nalilinnit allanit isertitat (aktianit allaniillu isertitat.)  ...

217

6.370

150

29.353

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Takussutissiami takuneqarsinnaavoq 2020-mi inuit 1.773-it pigisanit nalilinnit isertitaqarsimapput. Pigisanit nalilinnit 6,8 mio. kr.-it isertinneqarsimapput. Pigisanit nalilinnit isertitat annerpaartaat aktianit, obligationinit ernianit assigisaaniillu isertinneqarsimapput. 2020-mi inuit 42.562-iusut tamakkerlugit agguaqatigiissillugit pigisanit nalilinnit 161 kr.-it isertitarisimavaat, inuillu pigisanit nalilinnit isertitaqarsimasut 1.773-it agguaqatigiissillugu 3.863 kr.-inik isertitaqarsimapput.

 

Inuunerup ingerlanerani pigisanit nalilinnit isertitat annertusiartortarput, utoqqalinersiaqalernerullu nalaani annertunerpaanngortarlutik. Tamanna pigisanit nalilinnit isertitanit takuneqarsinnaavoq. Pigisanit nalilinnit isertitat annertussusaat suiaassutsimut attuumassuteqartut aamma takuneqarsinnaavoq, takuuk titartagaq 3.3.

 

Titartagaq 3.3 2020-mi pigisanit nalilinnit isertitat, ukioqqortussutsinut suiaassutsinullu immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101 

 

40-it ukioqalernermiit angutit arnanit amerlanerusunik pigisanit nalilinnit isertitaqartarput. Tamanna assigiinngitsunik nassuiaatitaqarsinnaavoq. Nassuiaat siulleq tassaasinnaavoq, ilaqutariit nalilinnik pigisatik (kreditlån aamma ernianut aningaasartuutit ilanngullugit) angummut nalunaarutigitittarsimasinnaavaat. Nassuiaat taanna titartakkami 3.4-imi ilaatigut ilalersorneqarpoq, titartakkami tassani takutinneqarput nalilinnit isertitat akiligassat akilereernerisigut. Ernianut aningaasartuutit peereernerisigut arnat angutillu nalilinnit isertitaat assigiiginnangajalertarput. Malugiuk pigisanit nalilinnit isertitat negativiunerat tamani, arnat angutillu akornanni aamma ukioqqortussutsini tamani.

 

Titartagaq 3.4 2020-mi pigisanit nalilinnit isertitat akiligassat akilereernerni, ukioqqortussutsinut aamma suiaassutsinut immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut pigisanit nalilinnit isertitat tamarmik ilaanngillat. Amigaatigineqartut annerpaat tassaapput akileraarutitaqanngitsumik iluanaarutit, ass. illumik tunisinermik pisinermilu aamma utoqqalinersiaqalernissamut pigisanit isertitat, takuuk kapitali 7-imi immikkoortoq 7.4.

 

Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasiviani imminneerlutit inuit isertitaanut tunngasut kisitsisit 2008-miit 2020-mut perusutatit aasinnaavatit.

 

3.2 Kommunini isertitat

Nunatsinni kommunini sisamaasuni Kommuneqarfik Sermersuumi inuit isertitaat annertunerpaapput. Qeqqata Kommuniani isertitat qaffasissusaat nuna tamakkerlugu agguaqatigiissinnerisa missaannik inissisimapput, isertitallu Kommune Kujallermi, Kommune Qeqertalimmi aamma Avannaata Kommuniani kiisalu Kommune Kujallermi nuna tamakkerlugu agguaqatigiissitsinermit 14-20 pct.-it missaanik appasinnerullutik, tassunga tunngatillugu takussutissiaq 3.4 takuuk.

 

2018-imi januaarip aallaqqaataani Qaasuitsup Kommunia kommuninut marlunnut avinneqarpoq. Kommune Qeqertalik aamma Avannaata Kommunia. Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissani 2002-miit 2020-mut kommunit nutaat tunngavigalugit suliarineqarput.

 

Takussutissiaq 3.4 2020-mi inuit isertitaat agguaqatigiissillugit

 

Isertitat katillugit

Isertitat takileraaru-taasussat

Isertitat atoriaannaat

 

1.000 kr.

Nuna tamakkerlugu ..........................

263

252

171

Kommune Kujalleq ...........................

217

204

146

Kommuneqarfik Sermersooq ....................

310

302

196

Qeqqata Kommunia ..........................

256

242

170

Kommune Qeqertalik.........................

209

196

142

Avannaata Kommunia........................

226

213

150

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

2020-mi inuit isertitaat agguaqatigiissillugu 5.000 kr.-it missaanik amerleriarput, pct.-inngorlugu 1,9 pct.-iulluni. Kommuneqarfik Sermersuumi isertitat annertuseriarnerpaajusimapput 2,3 pct.-iulluni. Kommune Qeqertalimmi isertitat aamma annertusingaatsiarsimapput 2,1 pct.-imik.

 

Takussutissiaq 3.5 Inuit isertitaat tamakkerlugit agguaqatigiissillugit

 

2016

2017

2018

2019

2020

Allannguut  2019-2020

 

1.000 kr.

Pct.

Nuna tamakkerlugu ........  

244

250

253

259

263

1,9

Kommune Kujalleq .........

199

207

210

213

217

1,9

Kommuneqarfik Sermersooq ..

286

297

301

303

310

2,3

Qeqqata Kommunia ........

244

246

251

255

256

0,6

Kommune Qeqertalik  .......

194

193

199

205

209

2,1

Avannaata Kommunia  ......

213

210

215

224

226

1,1

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Isertitat annertusineri malillugit pisisinnaanerup annertusinera takuniaraanni akit ineriartorneri ilanngullugit misissorneqartariaqarput. Taamaaliorniaraani akit naleqqersuutaasa ineriartornerat atorneqartariaqarpoq.

 

Akit naleqqersuutaasa ineriartornerata ajoqutigivaa atuisunik agguaqatigiissitsinermi atuisarneri tunngavigalugit suliaanera. Piviusoq tunngavigalugu isertitat assigiit assigiinngitsorpassuarnik pisiassanik kiffartuussissutinillu pisisoqarsinnaavoq agguaqatigiissitsinermit allaanerungaatsiarsinnaallutik. Taamaasilluni isertitat pisissutaasinnaasut aalajangersarneqarsinnaanngillat. Isertitalli pisissutaasinnaasut naatsorsorneqartarput agguaqatigiissitsinermi isertitat aamma agguaqatigiissitsinermi atuisut atuinerat tunngavigalugu.

 

2002-miit 2020-mut isertitat pisissutaasinnaasut 10,5 pct.-imik qaffassimapput. 2015-imiit 2016-imit isertitat pisissutaasinnaasut qaffannerpaasimapput, 3,9 pct.-imik qaffassimallutik. 2016-imiit isertitat pisissutaasinnaasut qaffariartorsimapput, kisianni 2017-imi 1,6 pct.-ioriarluni 2019-mi 0,6 pct.-iusimavoq 2020-milu 0,4 pct.-ilunni, titartagaq 3.5 takuuk.

 

Titartagaq 3.5 2002-2020 isertitat pisissutaasinnaasut agguaqatigiissillugit

Malugiuk: Isertitat pisissutaasinnaasut naatsorsorneqarput inuit isertitaasa tamarmiusut (akileraannginnermi il.il) aamma nuna tamakkerlugu naatsorsuutini atuisunut akinut naleqqersuutaanut iluarsaassat tunuliaqutaralugit

Najoqqutaq:  https://bank.stat.gl/INNPI501

 

3.3 Distriktini isertitat

Isertitat siusinnerusukkut kommuniusimasunut immikkoortillugit, maanna siornatigut kommuniusimasut distrikinik taasarpavut, takuneqarsinnaavorlu Nuup distriktiani inuit isertitaat distriktinut allanut sanilliullugit qaffasinnerujussuusut, takuuk titartagaq 3.6. 2020-mi agguaqatigiissillugu Nuummi 338.000 kr.-t isertinneqarsimapput, Sisimiut distriktianut sanilliullugu 25 pct.-inik tamanna qaffasinneruvoq. Sisimiuni 2020-mi isertitat agguaqatigiissillugit qaffasinnerpaat tullerisimavaat. Distriktini allani tamani Kalaallit Nunaanni isertitat tamarmiusut agguaqatigiissinnerinit appasinnerupput.

 

Titartagaq 3.6. 2020-mi distriktini agguaqatigiissillugu inuit isertitaat

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI102

 

2020-mi isertitat Qasigiannguit distriktiani qaffannerpaasimapput, 2019-imut sanilliullugu innuttaasut 12.000 kr.-nik agguaqatigiissillugu isertitaqarnerusimagamik, procentinngorlugu 5,8-lluni. Nuuk distrikimi isertitat annerpaajupput, tassani 2020-mi inuit isertitaat katillugit 338.000 kr.-usimapput 1,9 pct.-inik qaffassimallutik.

 

Takussutissiaq 3.6 Distriktini inuit katillugit agguaqatigiissillugu isertitaat

 

2016

2017

2018

2019

2020

Allannguut  2019-2020

 

1.000 kr.

Pct.

Nuna tamakkerlugu   

244

249

252

258

263

1,9

Nanortalik ........

165

172

176

173

181

4,7

Qaqortoq .........

222

231

232

239

241

1,2

Narsaq ...........

189

197

202

205

208

1,1

Paamiut ..........

183

191

197

199

202

1,7

Nuuk ............

316

327

327

331

338

1,9

Maniitsoq .........

225

222

224

229

229

0,2

Sisimiut ..........

255

259

265

268

270

0,7

Kangaatsiaq ......

157

157

152

159

157

-1,3

Aasiaat ..........

197

197

204

211

216

2,4

Qasigiannguit .....

208

211

213

215

227

5,8

Ilulissat ..........

243

241

244

255

258

1,4

Qeqertarsuaq .....

210

207

224

230

230

0,1

Uummannaq ......

216

212

213

217

224

3,2

Upernavik ........

175

168

179

188

185

-1,7

Qaanaaq .........

143

153

160

165

164

-1,0

Tasiilaq ..........

167

175

183

179

182

1,4

Ittoqqortoormiit .....

184

178

189

191

197

3,4

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI102

 

2020-mi distriktini pingasuni, Kangaatsiami, Upernavimmi aamma Qaanaami, inuit akileraannginnermi isertitaat katillugit agguaqatigiissinnerini ikilipput. Distriktini pingasuni taakkunani 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit isertitaat 1,0 – 1,7 pct.-inik apparsimapput, takuuk takussutissiaq 3.6 aamma titartagaq 3.7.

 

Titartagaq 3.7 2020-mi distriktini inuit isertitaat katillugit agguaqatigiissinnerini ineriartornerit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI102

 

3.4 Illoqarfinni nunaqarfinnilu isertitat

Nalinginnaasumik nunaqarfinni isertitat illoqarfinni isertitanut sanilliullugit appasinnerupput, takuuk titartagaq 3.8. 2020-mi nuna tamaat eqqarsaatigalugu inuk ataaseq illoqarfimmi najugalik agguaqatigiissillugu 274.000 kr.-nik tamakkiisumik isertitaqarsimavoq, nunaqarfimmi najugalik agguaqatigiissillugu 184.000 kr.-nik tamakkiisumik isertitaqarsimasoq. Kisianni titartakkami ersarissorujussuuvoq illoqarfinni nunaqarfinnilu assigiinngitsut, kommunimiillu kommunimut nikerartoq.

 

Titartagaq 3.8 2020-mi inuit isertitaat agguaqatigiissillugu illoqarfinni nunaqarfinnilu

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni assigiinngissut annertunerpaaq Kommuneqarfimmi Sermersuumiippoq. Kommuneqarfik Sermersuumi illoqarfinni najugallit agguaqatigiissillugu inuup ataatsip isertitai tamarmiusut nunaqarfinni najugallip isertitaannit marloriaataannik annertussuseqarput. Kommuneqarfik Sermersuumi sumi najugaqarneq apeqqutaalluni isertitat nikingasut takuneqarsinnaavoq. Illoqarfinni innuttaasut amerlanersaat Nuummi najugaqarput, Nuummi isertitat qaffasissuupput, nunaqarfinnilu innuttaasut amerlanersaat Tasiilap distriktiani najugaqartut, Tasiilallu distriktiani nunaqarfinni najugaqartut isertitaasa appasinnerat immikkut ilisarnaataavoq.

 

Akerlianik Qeqqata Kommuniani illoqarfinni aamma nunaqarfinni isertitat agguaqatigiissinneri assigiingajapput. Tassani Kangerlussuarmi isertitat qaffasinnerat nassuiaatissaavoq. Qeqqata Kommuniani nunaqarfinni najugallit 40 pct.-ingajai Kangerlussuarmi najugaqarput, taakku nunaqarfinni isertitanik naatsorsuinermi nalitoorujussuupput. Narsarsuarmi isertitat aamma qaffasipput, Kommune Kujallermilu nunaqarfinni isertitanut qaffassaallutik, kisianni nunaqarfinni isertitat agguaqatigiissinneranni nalikinnerupput, Kommune Kujallermi nunaqarfinni najugaqartut eqqarsaatigalugit ikinnerugamik.

 

Illoqarfinni nunaqarfinnilu isertitat nikingassutaat ilaatigut ukioqqortussutsimik tunngassuteqarpoq. Inuit sulisinnaasut akornanni isertitat nikingassutaat ersarinneruvoq, takuuk titartagaq 3.9. Nunaqarfinni ukioqqortussutsini assigiinngitsuni isertitat assigiiaarnerunerat, illoqarfinnilu nalinginnaasumik sulisinnaasut, inuusuttuaqqanut aamma utoqqarnut sanilliullugit isertitaqarnerusarnerat tassani nassuiaatissaavoq.

 

Titartagaq 3.9 2020-mi inuit isertitaat tamarmiusut ukioqqortussutsinut aamma najugaqarfinnut immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Illoqarfiit kisiisa isigissagaanni, takuneqarsinnaavoq nikingassut annertusoq.

Takussutissiami 3.7-imi, Nuummi agguaqatigiissillugu inuk ataaseq 339.000 kr.-nik tamakkiisumik isertitaqarsimasoq, illoqarfinni allani isertitat tamarmiusut annikinnerusut. Sisimiuni tamakkiisumik isertitat annertunerpaat tullerivaat, tassani inuk ataaseq 266.000 kr.-nik isertitaqarsimavoq. Illoqarfinni agguaqatigiissillugu isertitat tamarmiusut 2020-mi 274.000 kr.-usimapput. Nuna tamakkerlugu illoqarfinni isertitat tamarmiusut agguaqatigiissinnerini Nuummi isertitat kisimik qaffasinnerupput.

 

Takussutissiaq 3.7 Illoqarfinni agguaqatigiissillugu inuit isertitaat tamakkiisut

 

2016

2017

2018

2019

2020

 

1.000 kr.

Nuna tamakkerlugu ............  

254

260

263

269

274

Nanortalik .....................  

181

183

192

189

196

Qaqortoq ..........................

227

236

237

243

245

Narsaq ............................

181

189

195

198

201

Paamiut ...........................

183

189

197

199

203

Nuuk .............................

318

329

329

333

339

Maniitsoq ..........................

235

232

234

238

240

Sisimiut ...........................

251

256

262

264

266

Kangaatsiaq .......................

168

165

164

175

177

Aasiaat ...........................

197

198

205

211

217

Qasigiannguit ......................

209

214

216

217

231

Ilulissat ...........................

244

244

246

258

263

Qeqertarsuaq ......................

211

207

225

231

231

Uummannaq .......................

220

220

223

227

231

Upernavik .........................

200

200

204

222

221

Qaanaaq ..........................

149

160

168

174

171

Tasiilaq ...........................

184

189

201

200

200

Ittoqqortoormiit.....................

181

176

188

190

196

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI102

 

Nunaqarfiit eqqarsaatigissagaanni nunaqarfiit mittarfeqarfiusut, Kangerlussuaq Narsarsuarlu,  immikkut isigineqartariaqarput, taakkunani isertitat anginerujussuunerat pissutigalugu, takussutissaq 3.8 takuuk. Mittarfeqarfinnit marluusuni nuna tamakkerlugu isertitat agguaqatigiissinnerannit isertitat qaffasinnerupput.

 

Takussutissiaq 3.8 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit isertitat tamakkiisut nunaqarfinni qaffasinnerpaamik isertitaqarfiusuni

 

2016

2017

2018

2019

2020

 

1.000 kr.

Kangerlussuaq (Sisimiut distrikt) ...  

317

319

325

343

336

Narsarsuaq (Narsaq distrikt) .......

295

301

290

304

292

Oqaatsut (Ilulissat distrikt) ........

244

244

246

258

263

Ukkusissat (Uummannaq distrikt) ...

257

246

239

235

252

Qeqertarsuatsiaat (Nuuk distrikt) ...

175

182

206

204

247

Kangerluk (Qeqertarsuaq distrikt) ..

215

243

231

213

220

Ikerasak (Uummannaq distrikt) .....

194

190

188

195

215

Saqqaq (Ilulissat distrikt) .........

233

195

245

223

213

Itilleq (Sisimiut distrikt) ...........

164

173

187

196

212

Sarfannguit (Sisimiut distrikt) ......

215

199

182

188

211

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI103

 

Kangerlussuaq Narsarsuarlu immikkuullaripput, taakkunani isertitat nunaqarfinnut allanut sanilliullugit qaffasinnerungaatsiaramik, takuuk takussutissiaq 3.8. Mittarfeqarfinni isertitat nuna tamakkerlugu agguaqatigiissillugu isertitanit qaffasinnerupput.

 

Qaqortup distriktiani agguaqatigiissillugu inuit isertitaat 110.000 kr.-ullutik isertitakinnerpaaffiusimavoq Saarloq, 2020-milu Qaqortup distriktiani nunaqarfiit tamarmik isertitakinnerpaaffiusimapput. Takussutissiami 3.9-imi, nunaqarfiit qulit isertitat tamakkiisut agguaqatigiissinnerini appasinnerpaamik isertitaqarsimasut, takuneqarsinnaapput.

 

Takussutissiaq 3.9. 2020-mi agguaqatigiissillugu isertitat tamakkiisut nunaqarfinni appasinnerpaamik isertitaqarfiusuni

 

2016

2017

2018

2019

2020

 

1.000 kr.

Saarloq (Qaqortoq distrikt) ........

107

107

98

101

110

Sermiligaaq (Tasiilaq distrikt) ......

97

100

114

121

118

Qeqertaruaq (Qaanaaq distrikt) ....

116

114

118

111

123

Iginniarfik (Kangaatsiaq distrikt) ....

116

119

108

125

125

Aappilattoq (Upernavik distrikt) ....

122

112

127

131

127

Ikkatteq (Tasiilaq distrikt) .........

120

142

131

128

128

Aappilattoq (Nanortalik distrikt) ....

110

116

122

118

130

Attu (Kangaatsiaq distrikt) ........

157

158

153

140

130

Kuummiit (Tasiilaq distrikt) ........

120

120

127

121

136

Isertoq (Tasiilaq distrikt) ..........

125

131

131

123

139

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI103

 

3.5 Isertitat suiaassutsimut immikkoortillugit

2020-mi angutip agguaqatigiissillugit isertitai tamarmiusut 292.000 kr.-upput, arnallu isertitai 231.000 kr.-ullutik, takussutissiaq 3.10 takuuk. Nuna tamakkerlugu angutip isertitai agguaqatigiissillugit 26 pct.-inik arnap isertitaanit annertunerupput.

 

Angutit sulisinnaasut, arnanut sulisinnaasunut sanilliullugit amerlanerunerat naatsorsuutini ilanngunneqanngilaq, angutit amerlanerusut sulisinnaasut ukiui isertitaqqortunerpaaffiup nalaaniipput, utoqqaallu akornanni tassa isertitakinnerpaani arnat amerlanerullutik. Taamaattumik isertitat nikinganerat kisitsisinit ersersinneqartunit appasinneruvoq.

 

Takussutissiaq 3.10 Agguaqatigiissillugu inuit isertitaat tamakkiisut suiaassutsinut immikkoortillugit

 

2018

2019

2020

 

Angutit

Arnat

Angutit

Arnat

Angutit

Arnat

 

1.000 kr.

Nuna tamakkerlugu ........  

284

219

288

226

292

231

Kommune Kujalleq ..........

222

196

226

199

228

205

Kommuneqarfik Sermersooq ..

342

255

342

260

350

267

Qeqqata Kommunia .........

283

212

287

218

287

221

Kommune Qeqertalik ........

213

183

216

194

220

198

Avannaata Kommunia .......

241

185

251

193

250

198

 

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Takussutissiami 3.10-mi takuneqarsinnaasut malillugit angutit isertitaat arnat isertitaanit kommunini tamani qaffasinneruvoq. Ukioqqortussutsit eqqarsaatigalugit nikingassut aamma tamani atuuppoq. Ukioqqortussutsini tamani angutit 2020-mi isertitaat arnat isertitaannit qaffasinnerupput, titartagaq 3.10 takuuk.

 

Titartagaq 3.10 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit isertitaat ukioqqortussutsinut aamma suiaassutsinut immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI101

 

Inuttut qanoq inissisimaneq sumilu najugaqarneq apeqqutaallutik isertitanut suiaassutsinullu agguarnerini isertitat nikinganerat titartakkami takuneqarsinnaavoq.

 

3.6 Isertitat ilinniagaqarsimanerup qaffasissusaanut immikkoortillugit

Ilinniakkap qaffasissusaa isertitallu ataqatigiinneri malunnaateqarput. Inuit ilinniarluarsimasut isertitaat qaffasinneruvoq inunnut ilinniagaqarsimanngitsunut aamma appasinnerusumik ilinniarsimasunut sanilliullugit. Ilinniarluarsimasut suliffillit ilinniarluarsimasuunngitsuniit akissarsiaginnerunerannik tamanna annerusumik peqquteqarpoq.

 

Ilinniarluarsimasut akornanni suliffeqartut amerlaneruneri taamaasillunilu suliffissaaleqisut ikinneruneri isertitat qaffasinnerinerinut pissutaaqataasut ilagaat. Ilinniarluarsimasut akornanni ikinneroqisut sulinngikkallarnermi pisortanit ikiorsiissutinik pisarput, appasinnerusumik ilinniarsimasut akornanni sulinngikkallarnermi pisortanit ikiorsiissutinit pisartut taakkununnga sanilliullugit amerlanerungaatsiarput.

 

Titartakkami 3.11-mi takuneqarsinnaapput kisitsisit ukioqqortussutsinut eqimattakkuutaannut agguarlugit, ukioqqortussusaat assigiikkaluartut inuit ingerlariaqqiffiusumik ilinniarsimasut isertitaat qaffasinnerusut, appasinnerusumik ilinniagalinnut sanilliullugit, takuneqarsinnaavoq.

2020-imi allaaneruvoq, tassa inuussutissarsiummik ilinniagaqarsimasut 70 – 74-inik ukiullit agguaqatigiissillugu isertitaat ilinniakkat ukioqqortussutsillu allat tamaasa qaangersimammatigit.

 

Titartagaq 3.11 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit isertitaat tamakkiisut ukioqqortussutsimut aamma ilinniakkamut naammassisimasamut immikkoortillugit

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI104

 

Takussutissiami 3.11-mi takuneqarsinnaavoq illoqarfinni nunaqarfinnilu isertitat assigiinngissusaat, ilinniarsimanerullu qaffasissusaa eqqarsaatigalugu isertitat nikinganerat annikinneruvoq. Illoqarfinni nunaqarfinnilu isertitat assigiinngissusaat ilaatigut nassuiarneqarsinnaavoq nalinginnaasumik illoqarfinni ilinniarsimasut qaffasinnerusumik ilinniarsimasuusarnerat.

 

Takussutissiaq 3.11 2020-mi agguaqatigiissillugu inuit isertitaat tamakkiisut najugaqarfinnut, suiaassutsinut aamma ilinniakkamut naammassisimasamut immikkoortillugit 

 

Illoqarfinni

Nunaqarfinni

 

Angutit

Arnat

Angutit

Arnat

 

1.000 kr.

Tunngaviusumik ilinniarfik .............  

219

163

183

140

Ilinniarnertuunngorniarfik .........

305

199

230

186

Inuussutissarsiutigalugu ilinniarfik ..

405

277

283

222

Sivikitsumik ingerlaqqiffiusumik ilinniarfik...

317

302

289

257

Ingerlaqqiffiusumik ilinniarfik akunnattumik sivisussusilik........................

526

412

395

412

Ingerlaqqiffiusumik ilinniarfik............

752

590

..

..

Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNPI104